Pärnu jõgi on 144 km pikk ning pikkuselt teine jõgi Eestis. Üldiselt on tegemist rahuliku jõega, kus võib ka koos lastega matkata. Kiiremat veevoolu saab tunda kevadise ja sügisese suurveega. Muul ajal väikestel kärestikel, vanadel veskitammidel või nendest järgi jäänud kivisematel kohtadel. Oma suuruse ja veehulga poolest on Pärnu jõgi kanuuga kenasti läbitav ka suviti, kui veetase muutub madalamaks (kui välja arvata jõe algus ja mõni erandlik jõelõik, mis muutub madalama veetasemega kivisemaks ja veetaimedest küllastunuks).
Mööda jõge liikudes võib näha mitmekesist kaldamaastikku – nii kõrgemat kui ka madalamat kallast, nii metsatukkasid kui põllu- ja heinamaid ning ka asulaid ja koduõuedes toimetavaid inimesi. Pärnu jõgi on 144 km pikk ning pikkuselt teine jõgi Eestis. Üldiselt on tegemist rahuliku jõega, kus võib ka koos lastega matkata. Kiiremat veevoolu saab tunda kevadise ja sügisese suurveega. Muul ajal väikestel kärestikel, vanadel veskitammidel või nendest järgi jäänud kivisematel kohtadel. Oma suuruse ja veehulga poolest on Pärnu jõgi kanuuga kenasti läbitav ka suviti, kui veetase muutub madalamaks (kui välja arvata jõe algus ja mõni erandlik jõelõik, mis muutub madalama veetasemega kivisemaks ja veetaimedest küllastunuks). Mööda jõge liikudes võib näha mitmekesist kaldamaastikku – nii kõrgemat kui ka madalamat kallast, nii metsatukkasid kui põllu- ja heinamaid ning ka asulaid ja koduõuedes toimetavaid inimesi.
Pärnu jõe teele jääb põnevaid vaatamisväärsusi : Tori asulas „Tori põrguna“ tuntud devoniaegne liivakivipaljand, maaliline Türi linn ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal ning vanad veskid/veskivaremed/vabrikud.
Mitmekesise linnustiku ja loomastikuga Pärnu jõel on suur tõenäosus näha jäälindu, kosklaid, sõtkaid, parte, tuttpütte, vihitajaid jt veelinde. Hea õnne korral võib näha minki, saarmast või kobrast, sagedasti aga kobraste tegutsemisjälgi (näritud ja langetatud puud, pesakuhilad, tammid). Kala liigirikkuselt ja rohkuselt on Pärnu jõgi Eestis üks esimesi. Enimpüütud kalad on särg, ahven, haug. Veematkajadki on tihtilugu kala püüdnud ja siis laagripaigas neid söögiks valmistanud.
Jõgi saab alguse Järvamaal Roosna-Allikul kuid veematka on mõistlik alustada peale Paide linna, enne Paidet on jõgi kitsam ja jõe lähteosas on vette langenud puid jms. Jõesuu külast alates, kust Pärnu jõkke suubub Navesti jõgi, muutub Pärnu jõgi väga laiaks, mis ehk kõigile matkalistele väga ei meeldi.
Lähedusse või lausa otse jõe kaldaile jääb üsna palju turismiettevõtteid (puhkemajad, turismitalud jms). Jõel on mitmeid autosildasid, mis tagavad head võimalused kanuumatka alustamiseks ja lõpetamiseks.